Siia ootame kommentaarina igalt riigilt enda komisjoni teema osas vähemalt ühte sisulist ettepanekut. See peaks siis olema midagi, mis lahendab probleeme ja parandab hetkeolukorda antud teemavaldkonnas. Nende põhjalt vormitakse resolutsioonipõhjad, millega käib põhiline töö simulatsioonil.
Tähtaeg on 21.01 kell 23:59
This comment has been removed by the author.
ReplyDeleteJätkusuutlik areng: Taani (Elnara Nadzafova, Mari-Liis Tohvelmann)
ReplyDelete*Tuleks arendada heaoluühiskonna jätkusuutlikkust praeguste demograafiliste trendide taustal.
-Tuleks keskenduda teadusuuringutele ja haridusele ning ka piirkondade vahelistele kaubandussuhetele, et tagada tulevaste põlvkondade heaolu.
Ghana jätkusuutlik areng (Eve Lille, Anette Jõgi)
ReplyDeleteMeie soovime arendada üldist hariduse taset ja võrdsustada poiste ja tüdrukute õigust omandada haridust. Kooliharidus tuleks teha kohustuslikuks nii poistel kui ka tüdrukutel.
Soovime tagada tugevat tervishoiusüsteemi, mis jõuaks kõikide abivajajateni olenemata piirkonnast. Me arvame, et tuleks rajada eraldi väiksemaid kliinikuid küladesse, kus arstiabi on kättesaamatu ja lastel ning sünnitavatel naistel oleks tagatud head tingimused.
Tahame tagada keskkonnaressursside säilimist läbi kaevanduste rajamise piiramisega, mis säästab metsa ja maapinda kahjustustest.
Afganistaani jätkusuutlik areng.
ReplyDeleteMeie peamine eesmärk on tagada kiirem ja efektiivsem arstiabi, riigi igasse piirkonda nt. igas külas võiks olla väike arstiabipunkt. Lisaks soovime muuta arstiabi kõigile tasukohaseks, kuna praegu ei pruugi kõiki teenida nii palju, et arstiabi endale lubada. Ning veel pakkuda kõigile võrdselt algharidust, et see oleks kõigil olemas ja kättesaadav. Meie arvates inimesed ei peaks elama pidevas sõja hirmus, vaid peaksid tundma ennast piisavalt turvaliselt, et luua uusi ettevõtteid ja nendega majandust elavdada. Ussi ettevõtteid võiksid nad luua koos perega, et seda hiljem põlvest põlve edasi kanda. Ja sellega nad saaksidki luua jätkusuutliku arengut.
Venemaa. Internet kui inimõigus (Ragnar Ventsel, Georg Haud)
ReplyDeleteMeie idee on, et Venemaal tuleks interneti leviala suurendada üle kogu riigi, et see oleks kättesaadav kõigile. Kahjuks praegu on ainult väga väiksel osal rahvast võimalik kasutada internetti. Selline tegutsemine tagaks rahvale paremad võimalused riigi valitsemisel kaasa rääkida ning samuti parandaks interneti leviala suurendamine ka üldist haridust. Lisaks omaks riik ise paremat kontrolli ja ülevaadet oma kodanike üle. Positiivne külg on kindlasti see, et Venemaa riigil on olemas ressurss, et asi teostada, ilma, et sellest mingit kahju tekiks.
Jaapani jätkusuutlik areng.
ReplyDeleteMeie peamine eesmärk on vähendada tööstustes heitgaaside hulka ja igapäeva tarbimistes kasutada rohkem loodusõbralikke pakendeid. Suurendada tuumajaamade olemas olu, et energia saamine oleks võimalikult loodusõbralik ja jätkusuutlik.
素敵な夜!
Shikaki Tanigaki ja Shintaro Ishitara
Kanada - Jätkusuutlik areng
ReplyDeleteMeie oleme vastuvõtnud vastavad aktid, millega me toetame jätkusuutlikku arengut 100%-iliselt. Meile on äärmiselt oluline looduskaitse ning 'jalajälje'' vähedmaine looduses, veekvaliteedi stabiliseermine ning parandmamine ja samuti ka õhtukvaliteedi stabiliseerminie ning paranamdmaine.
Austria - Desarmeerimine
ReplyDeleteTundub nii, et Austrias on liiga lihtne kätte saada erinevaid nii külm-, kui ka tulirelvi. Meie arvame, et tuleks sooritada relvaloa taotlemise karmistamise protsess, st. et relvaloa saamise tingimused on karmimad ning et igaüks ei saaks Austrias relva, millega võib seada ohtu nii inimesed kui ka loomad.
Samuti arvame, et riigi sõjaline tegevus on liialt aktiivne. Riik peaks vähem investeerima raha sõjandusse, see raha kuluks kusagile mujale palju paremini ära.
Sebastian Hofler ja Lucas Postinger
India - Desarmeerimine (Rico Aap, Erik Martin, Mattias)
ReplyDeleteRõhku tuleks panna Indias elavatele isikutele. Riik kulutab suuri summasid relvastusele, samaaegselt elavad inimesed aga vaesuses. Relvad on väga kergesti kättesaadavad - piirata tuleks illegaalsete relvade kättesaadavust ja importi. Tänaste admete järgi on tsiviilisikute valduses umbkaudselt 40 miljonit tulirelva, millest ainult 6,3 miljonit on registreeritud. Kindlasti tuleks värskendada relvaluba, sest hetkel kasutuvuses olev on aastast 1959.
This comment has been removed by the author.
ReplyDeleteThis comment has been removed by the author.
ReplyDeleteSuurbritannia - Internet kui inimõigused
ReplyDelete(Karl-Taivo Kama, Lauri Visnapuu)
Üldine olukord internetis on Ühendkuningriigis väga heas seisus,
siiski esinevad mõned piirangud.
Virgin Media blokeeris Piratebay kõikidelt kasutajatelt ära. Samuti sätestati piirangud ka internetist allalaaditavate failide mahust, mille ületamisel lubati interneti kiirust langetada kuni poole võrra. Peale selle tuleks tõhustada arvuti häkkerite leidmist ning karistamist, sest nad on olnud internetis probleem juba pikemat aega ning nende tegevuse tõttu võivad inimeste vaheline suhtlus olla segatud ning häiritud.
Saksamaa - Desarmeerimine / Heidy Erm, Liisa Kams
ReplyDeleteVaatamata sellele, et Saksamaa on maailmas üks peamiseid relvaeksportijaid, toetame me desarmeerimist mitmetel põhjustel: rahu maailmas, riiklik julgeolek ja ärihuvid.
Saksamaa on pühendunud edusammede tegemisega desarmeerimise, relvastuskontrolli ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise vallas. See on keskne mure Saksa välispoliitikas.
Me hindame käimasolevaid jõupingutusi tavarelvakontrolli moderniseerimise osas, kuna see on tänapäeval tõsiseks julgeolekuprobleemiks ning Euroopas on vaja tagada usaldus.
Me toetame ka president Obama visiooni tuumarelvade vabast maailmast, kuna kontrollimata tuumarelvade tootmine, katsetamine, arendamine jms on üks suurimaid turvalisuse riske. Lisaks võivad neid enda käsutusse saada terroristid.
Kõige selle tarvis pooldame me praeguste relvastuskontrolli vahendite tugevdamist nagu näiteks “Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons” ja UN Program of Action on Small Arms. Samal ajal toetame ka uute lepingute jõustumist nagu Nuclear Test Ban Treaty ja Arms Trade Treaty.
Afganistan desarmeerimine
ReplyDeleteMeie seisukoht on, et Afganistanis tuleks vähendada praegust relvade hulka. Oleme teadlik, et rahva käes on palju relvi mida ei tohiks olla, selle vähendamiseks peaksime tõhustama kontrolli. Samuti oleme seisukohal, et USA peaks vähendama raskerelvastuse hulka meie territoorumil.
Kuuba - Internet kui inimõigus
ReplyDeleteKuigi Kuuba rahaarv on ligi 11,5 miljonit ja sai iseseisvuse 1868. aastal, on seal internet kättesaadav olnud vaid alates 2008. aastast. Enne seda said internetti kasutada vaid parteilased ja ideoloogiliselt eriti usaldusväärsete kodanikud. Seal on väga aeglane internet, suured piirangud ja selle kättesaadavus on kallis. Samuti on seal väga suur tsensuur. Meie ettepanek oleks suurendada interneti levikut Kuubal ning üritada muuta seda inimestele kättesaadavamaks ning odavamaks.
Soome - Jätkusuutlik areng
ReplyDeleteInimkond võib peagi sattuda silmitsi kliimamuutustest põhjustatud kriisiga. Jätkates vanaviisi võib järjest muutuv ilmastik põhjustada probleeme suurele hulgale inimkonnast ning hävitada ökosüsteemi.
Tuleb vähendada järsult globaalsetkasvuhoonegaaside emissiooni, mille tagajärjel globaalne soojenemine tõuseks mõõdukas tempos.
Emissioonide vähendamine nõuab tugevaid ja kiireid meetmeid kõikidel ühiskonna tasanditel ja sektorites. Valitsus, ettevõtted, erinevad organisatsioonid ja kodanikud –kõik tuleb kaasata.
Peruu - Desarmeerimine - Robert ja Mario
ReplyDeleteMeie seisukoht on, et Peruus ei peaks vähendama relvade hulka. Viimase 20 aasta jooksul on Peruu pidevalt kannatanud kahe terrorirühmituse "Sendero Luminoso" ja "MRTA" rünnakute all. Umbes 70000 inimest suri terrorirünnakute tagajärel aastatel 1980-2000. Desarmeerimise tagajärg oleks see, et Peruu oleks veel rohkem haavatavam.
Iisrael - desarmeerimine
ReplyDeleteMe oleme seisukohal, et meil pole võimalik oma relvastust vähendada, sest Gaza sektori ning Jordani Läänekalda separatistid võivad meile iga hetk ohtu kujutuda. Teiseks on Iraani tuumaprogramm ohuks kogu meie riigi julgeolekule seega oleks parem suurendada relvastust, et tagada rahu Lähis-Idas.
Tšehhi-Internet kui inimõigus
ReplyDeleteInternet on üleriigiliselt kättesaadav olnud alates 2003. aastast. On kasutusel erinevad vahendid interneti kätte saamiseks.
Alates 1. juulist 2012 liitus Tšehhi vabariik Turvalisema Interneti programmiga (Safer Internet Programme), millega on liitunud ka paljud teised Euroopa riigid. See projekt edendab internetikasutajate teadlikkust võimalikest ohtudest internetis.
Meie seisukohaks on, et internet Tšehhi vabariigis on hästi kättesaadav ning kiire ja tänu liitumisele Turvalisema Interneti programmiga tagatakse internetiohutust pidevalt. Loodame, et riik suudab jätkata sama moodi.
Hispaania - Internet kui inimõigus - Karl ja Hanna
ReplyDeleteMeie ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmetena arvame, et Internet peaks olema inimõigus, sest kõigil peaks olema ühine võimalus ennast vabalt väljendada ja, et kõik Internetis oleks vaba ja kõigile kättesaadav ning nähtav.
Hispaanias on ligipääs Internetile olnud piiramatu juba selle leiutamise algusest saati. Praeguste andmete põhjal kasutab Hispaanias Internetti 36,1 miljonit inimest, see moodustab 67,2% kogu populatsioonist.
Interneti ligipääs, kui inimõigus on toetatud mitmete tuntud Internetiga seotud olevate inimeste poolt, kaasa arvatud, meie koostööpartner Tim Berners-Lee, kes asutas World Wide Web’i.
HIINA DESARMEERIMINE. Delegaadid Laine ja Randmeri.
ReplyDeleteVaatamata sellele, et Hiina on olnud üks suurimaid relvade tootjaid maailmas, tegeletakse tänapäeval järjepidevalt relvade hävitamisega. Usume, et relvade hävitamisega säästetakse inimelusid ning hoitakse sidemeid teiste riikidega. Meie meelest väheneb relvade hävitamisega ka terrorismikatsete võimalus.
USA DESARMEERIMINE. Kati ja Marilin
ReplyDeleteMeie arvates tuleks karmistada relvalubade saamist. Peaks olema rangem kontroll selle üle kellele neid jagatakse, ehk siis peaks karmistama neid teiste(arstlikku, psüholoogilist jne). Samas oleme me ka piiratud desarmeerimise poolt, sest tuumarelvade omamine annab meile palju mõjuvõimu ja kui tuumarelvad ära kaotataks siis poleks sellest kellelegi kasu. Kuna oleme suurriik ja väga mõjuvõimas terves maailmas, siis tuumarelvade kasutamine ekstreemsetes olukordades toob kasu ka ülejäänud maailmale meie arvates.
Hiina jätkusuutlik areng,Katriin ja Brenda
ReplyDeleteHiina jätkusuutliku arengu keskseks teemaks on rahvastiku
kasvu piiramine. Peres ei tohi rohkem, kui üks laps, kui on rohkem peab maksma makse (ühe lapse poliitika).
Hiina ei ole nõus oma tööstust ohverdama keskkonna kaitseks, sest kui nad lõpetaksid oma pideva tootmise, siis võiks nende riigile tulla suur majanduslangus.
Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav töötus. Suurlinnas on täis tehaseid ja tehaste heitgaasid saastavad õhku ja on tekkinud sudu. Paljud käivad maskidega ringi. Hiinas on suur autotööstus ja suur autostumine, millest on samuti tekkinud see sama sudu. Hiina prioriteediks on vaesuse vähendamine.
USA jätkusuutlik areng - Gert ja Artur
ReplyDeleteMeie peamised eesmärgid on:
Fossiilsetest kütustest sõltuvuse vähendamine.
Jäätmetekke vähendamine, taaskasutamine ja töötlemine.
Energia säästmine ja tõhusam kasutamine.
Gruusia - Desarmeerimine (Mariella & Elina)
ReplyDeleteGruusias desarmeerimist ei toimu. Suured kulutused lähevad sõjanduslikele uuendustele ning palju panustatakse ka relvatööstusele. 2008. aasta Vene-Gruusia sõda on piisav põhjus, miks Gruusia peab ennast kaitsma rünnakute eest.
Jaapan Desarmeerimine
ReplyDeleteMihkel, Ahto
Meie ei ole desarmeerimise poolt. Põhja-Korea on teinud ja teeb erinevaid katseid tuuma pommide ja balistiliste raketide väljaarendamisel. Lisaks sellele on suureks probleemiks Senkaku saarestik, mille üle hetkel mitmeid vaidlusi käib. Meie riik ei saa teha järeleandmisi kui sellega ei tegele meie naabrid, kellest relvistuse vähenemisel oht võib tekkida.
Lõuna-Aafrika Vabariik- Desarmeerimine (Melissa&Mari)
ReplyDelete1989. aastal võttis Lõuna-Aafrika Vabariik (LAV) vastu otsuse lõpetada salajane tuumarelvaprogramm. Seoses sellega oleme nõus võtma vabatahtlikuna desarmeerimise vastu. Vaatamata sellele otsustele, seisame silmitsi siiski suurel protsendil toimuva salarelvakaubandusega.
Leiame, et oleme stabiilne riik ning seega ei poolda relvastuse vähendamist ega ka suurendamist.
Kreeka-Internet kui inimõigus (Triinu & Marie)
ReplyDeleteArvame, et Kreekas tuleks suurendada interneti kättesaadavust avalikes kohtades, sest tänapäeva seisukohast oleks see väga suur edasiminek ning kindlasti vajalik. Hetkel on wifi ainult hotellides, väljakutel, söögikohtades ja üksikutes suuremates linnades on vaba internet kasutamise võimalus ka natuke laiemalt. Kreekas on interneti kasutamine üsna kallis, meil on 2 interneti pakkujat ning 3 mobiilifirmat, mis tegelevad ka mobiilse interneti jagamisega. 3g on Kreekas natuke laiemalt levinud. Meie 11 miljonilisest rahvastikust kasutab internetti umbes 6 miljonit, mis on üsna suur arv, seega arvame, et oleks vajalik laiendada internet levikut ning kättesaadavust.
Kreekas on olnud ülesastumisi ja proteste sõnavabaduse ning interneti tsensuurimise pärast, kuid hetkel on see veel üsna vaba ja me töötame selle nimel, et see nii ka jääks. Selleks kavatseme pöörata inimeste tähelepanu enda internetikäitumisele ning püstitada kampaania, et teavitada rahvast tsensuurimise tagajärgedest
Leedu-internet kui inimõigus (Nikita ja Hookan)
ReplyDeleteLeedu on kõige suurema territooriumi ja rahvaarvuga Balti riik. Leedu rahvaarv on 3,555 miljonit.
2010. aastal omasid 53.8% majapidamisest arvutit ning juurdepääs internetile oli 54.9% elananikkonnal. Kokku oli Leedus 2009. aastal interneti kasutajaid 2,103 miljonit inimest. Leedu interneti kasutajate kasv on olnud kiirem kui vastaval perioodil Euroopas keskmiselt. Selle kasutamisel erilisi piiranguid pole.